MTÜ Avatud Maakaardi Selts

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Olemasolevaid andmeid

Saada link Prindi PDF
Esmane ja kõige soovitavam meetod kaardi täiendamiseks on minna GPS-i, paberi ja pliiatsiga välja. Siiski on asju mida niimoodi kaardistada on keeruline, või suisa võimatu. Näiteks administratiivpiirid on looduses tähistatud väga lünklikult, ka majade kujude kaardistamine nõuab häid, ehk isegi maamõõtja oskusi. Neil juhtudel võib olla mõistlik kasutada allolevaid allikaid.

NB! Kaardiandmete kopeerimiseks, tehes seda isegi silma abil vaadates, on vaja selle algautori selget luba! Kõige parem kui luba oleks kirjalik, või on andmete allikas selgelt sõnastanud kasutusõigused oma kodulehel (praktikas viimast sobivat näidet paraku ei tea). Isegi kui mingid failid või kaardid on internetis "vabalt väljas", ei tähenda et seda võib enda andmebaasi koostamiseks kasutada, ehk kopeerida. Teisisõnu: vabast ligipääsuõigusest ei tulene automaatselt vaba kasutusõigus. Kahjuks sellest ei saa isegi paljud andmete omanikud ja publitseerijad aru.

a) Maaameti põhikaart ja aerofotod. Eesti Maaamet on lubanud kasutada enda kaarte WMS-teenuse kaudu OpenStreetMap-i täiendamiseks, ja kasutades JOSM redigeerijat on see ka päris kasutajasõbralik. Andmed on pildina (rasterkujul), seega tuleb need OSM jaoks üle joonistada. iD redigeerijas tuleks täpse aeropildi aluseks valida Custom ja sisestada selline URL: http://kaart.maakaart.ee/tiles/1.0.0/maaamet_orto_EPSG900913/{z}/{x}/{y}.jpeg?origin=nw Täpsemalt vaata OSM algaja juhendi wikilehelt

b) Internetis saadavad muud riigitasemel andmed, vektorkujul. Oleme leidnud järgnevaid andmestikke:

  • Keskkonnainfo andmed - jõe- ja järvekogumid sealt paistavad kõige huvitavamad. Viimased on teisendatud OSM failiformaati, laetavad maakaart.ee/osm aadressilt. Faile saab pärast lahtipakkimist JOSM-is avada ja copy-paste meetodil kaardile lisada. Kindlasti ei tohiks neid hulgaviisil automaatselt baasi viia, vaid tuleks noppida sealt järvesid/jõgesid ükshaaval, kontrollides hoolikalt kui palju neid on juba olemas. Eriti jõed on seal üsna hästi kajastatud.
  • Aadressregister (ADS), pidajaks Maaamet, on lubanud kasutada enda andmeid ja andnud ligipääsu andmetabelitele. Selleks on tehtud spetsiaalne töövahend osm.svimik.com
  • Eesti administratiivpiirid Maaametilt (maakonnad,vallad,külad) - need on juba imporditud, aga mitu korda aastas andmed uuenevad (mõned vallad liituvad jne) ja täpsustuvad, ning oleks vaja üle kontrollida.
  • CORINE maa tüübi info (metsad, sood, põllud jne), keskkonnaministeeriumilt. See on imporditud, aga nagu nähe on selle täpsus üsna madal ja lokaalselt vajab alati korrastamist.
c) Kohalikud olemasolevad kaardid Eriti suurematel kohalikel omavalitsustel ja maavalitsustel on olemas enda digitaalkaartide kogud, mis võivad, ja võivad ka mitte sobida OpenStreetMap-i andmebaasi täiendamiseks, olenevalt sisust ja litsentsitingimustest. Näiteks Lätis kasutatakse palju PDF-vormingus planeeringuinfot, mida vastav JOSM plugin oskab isegi vektorkujul lugeda. Mõned nendest andmetest, näiteks hoonete kujud, on väga kasulikud, teised nt tänavad aga võivad olla aegunud ja parem on uued andmed koguda. Kui olemasolevaid andmeid on väga vähe, siis on see oluliselt lihtsam, näiteks Tartu alusandmed on valdavalt linnavalitusest. Igal juhul soovitame See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. maililistist üle küsida, kas andmete kasutamine on sobilik, ja kuidas seda kõige parem teha oleks.
Viimati uuendatud Esmaspäev, 19 August 2013 11:28  

Facebook

Maakaart.ee-d toetab:
Bänner
Toetatud KÜSK poolt 2017